Sügisene haugipüük

Haugi saab püüda ka sügavast veest

Haug on üks laiemalt levinud kalu Eestis, teda võib leida jõgedes ja järvedes ning ka riimveelistes veekogudes. Sügis on hea aeg haugipüügiga tegelemiseks kuna siis muutub haug eriti näljaseks. Haugipüük on põnev nii algajatele kui ka juba kogenud kalameestele.

Madalas vees kalastamine ja roostikupüük on haugipüüdjatele juba tuttav, aga mida siis teha, kui kala ei leia või on roostiku serval taimestikupundar? Kuidas püüda haugi sügavamal vees?

Sügisel, kui vesi jaheneb, hakkab haug talveks valmistuma, liikudes kaldaäärtest ja taimestikuga aladelt veekogu sügavamatesse piirkondadesse. Sellel perioodil võib haug toituda päev läbi, seega on ka näkkamsvõimalus üsna suur. Parimad püügiajad on hommikul, õhtul ning enne ja pärast vihmasadu.

Landid, söödad ja ridvad

Haugipüügiks sobib nii elussööt kui ka kunstpeibutis. Elussööda puhul tuleks siiski kasutada selliseid kalu, mida püügikohas leidub ning mis haugi toidulauale kuuluvad. Ka landivalikul tuleks järgida põhimõtet, et lant oleks võimalikult sarnane veekogus elavatele kaladele. Põhja lähedalt püüdes kasuta heledaid lante, sest need paistavad paremini silma. Jahedas vees püüdes eelista külmades toonides lante. Roostikus haugi püüdes eelista rohuvabasid lante. Landi kaal võiks olla vahemikus 10–30 g.

Spinninguridva soovitatav pikkus on vahemikus 2,1–2,7 m, täpsem pikkus sõltub juba landi kaalust. Kui oled landi välja valinud ja püügiviisi paika pannud, saad vastavalt valida ka spinningurulli. Haugipüügiks sobivad üldiselt keskmise suurusega rullid, Shimano mõõtkavas 2000–4000 suurus. Eelista püügiks tavalisest monofiilnöörist tugevamat ja jäigemat 0,15–0,25 mm õngenööri. Kindlasti on sul vaja ka kahva, millega haug veest välja tõsta.

Püügitehnika

Kannatlikkus on edu võti. Landi värvist olulisem on landi liikumine vees. Selleks, et õige liikumine ära tabada, tuleb palju katsetada erinevate lantidega neid vedades ja pausitades. Lase landil peale heitmist rahulikut põhja vajuda ning seejarel keri umbes kuus ringi ja lase landil taas vajuda. Pulseeriv peibutise vedamine meenutab vigastatud kala ja see pakub haugile kohe kindlasti huvi. Ka elussöödaga püüdmisel ära kiirusta, kerima võid siis hakata, kui peale esimest näkkamist nöör uuesti liikuma hakkab.

Eestis järjest populaarsemaks muutuva jerk-püügil kasutatakse spetsiaalseid suuri lante, mis kaaluvad kuni 200 g. Jerk-püügi lantide eripära on see, et landid tulevad vee pealt või veepinna alt ning neid liigutatakse nii, et need näeksid välja nagu vigastatud kalad. Jerk-püügi teeb huvitavaks just see, et näed kuidas kala lanti ründab. Samas ei saa alati suurele landile lootma jääda, suured kalad võivad vahel ka väiksemaid lante eelistada.

Heited tee kaugele ning ära sõida üle kalade! Lase peibutisel katta võimalikult palju sügavusevahetusi serva ja paadi vahel. Suures vees kalastades pea meeles, et kaugused peibutise ja kala vahel on peaaegu alati suuremad kui madalas vees. Ankurda paat kaldast eemal, sügavamas kohas ning tee heiteid kalda suunas, kuna tavaliselt paiknevad haugid sabaga kalda suunas.

Kas teadsid?